Bilansis ja raamatupidamise aruandes võib tihti näha omakapitali koosseisus kirjet nimetusega “Aažio”, nüüdseks eestipärasemaks muudetud nimega “Ülekurss”.
Nii ettevõtjatel kui ka raamatupidajatel on aga vahel jäänud arusaamatuks, mis on ülekurss, millal ja kuidas see tekib, kuidas on määratud selle suurus ning millised on võimalused selle kasutamiseks?
Äriseadustiku §-des 155 ja 225 on räägitud sissemaksete suurusest osa- ja aktsiakapitali. Mõlemal juhul tekib ülekurss siis kui osasid või aktsiaid lastakse välja hinnaga, mis ületab nende nimiväärtust. Põhikirjas võib ette näha osaühingu või aktsiaseltsi õiguse lasta osasid või aktsiaid välja hinnaga, mis ületab nende nimiväärtust. Sellisel juhul tuleb aga alati põhikirja järgida ja osanik või aktsionär on kohustatud ülekursi tasuma.
Äriseadustik sätestab ka reeglid ülekursi kasutamiseks ning võimalusi selleks ei olegi palju.
Ülekurssi võib kasutada:
- kahjumi katmiseks kui selleks puuduvad muud võimalused
Esmajärjekorras tuleb aruandeperioodil tekkinud kahjum katta eelmiste perioodide kasumi arvelt. Samuti kasutatakse kahjumi katteks põhikirjas ettenähtud reservkapitali ning muid põhikirjaga ettenähtud reserve. Alles seejärel kui kõik nimetatud võimalused on kasutatud, kaetakse ülejäänud kahjum ülekursi arvelt. - osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel.
Äriseadustikus on sätestatud, et ülekurssi võib korrigeerida rakendatava raamatupidamistavaga ettenähtud juhtudel. Mida räägivad aga ülekursist EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid?
RTJ2 “Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes” lisas 1 on toodud ülekursi definitsioon:
Ülekurss on aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu.
Ülekursi arvestamiseks raamatupidamises tuleb lisada oma kontoplaani sellenimeline konto, vajadusel koos allkontodega.
Arvestuspõhimõte, mida kasutatakse ülekursi kajastamisel raamatupidamises:
- emiteerimine:
Aktsiate või osade emiteerimisel tekib ülekurss saadud tasu õiglase väärtuse (millest arvatakse maha emiteerimisega kaasnevad kulutused) ja emiteeritud aktsiate või osade nimiväärtuse vahena. - tehingud omaaktsiatega (RTJ 3 Finantsinstrumendid):
Tagasiostetud aktsiate müügil kajastatakse ülekursina aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahe. Tagasiostetud aktsiate tühistamisel aga aktsiate soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe. - ülekursi tekkimisest ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimuvate äriühenduste puhul on kirjeldatud RTJ-s 11 “Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine“.
Raamatupidamisarvestuses ei saa konto Ülekurss saldo mitte kunagi olla negatiivne. Kui osa- või aktsiatehingute käigus tekkinud vahede mahaarvamiseks ei piisa konto “Ülekurss” jäägist, vähendatakse positiivset jääki ületava osa võrra konto “Eelmiste perioodide jaotamata kasum” saldot.
